Toeta Raamatu ostuga maakoolide raamatukogusid

Apollo Raamatud ilmutas “Raamatu”, mis sisaldabluuletusi, nimelt 28 luuletajat on selle jaoks kirjutanud raamatu teemalise luuletuse. Esmakordne on see, et raamatu ostuga toetad sa maakoolide raamatukogusid, 125.- raamatult 50.- läheb toetuseks. Minu meelest igati tervitatav ja tore tegevus, sest olgem ausad, koolide raamatukogude põhifondi rahad sõltuvad kooli eelarvest, seega võite ise juba aimata, kui väikesed need, tihti ei kata need isegi ajakirjanduse tellimuse rahasid. Jah, riik toetab nii TV, kui ka õpikute ostu, kuid põhifondi ehk raamatukogu jaoks ei tule riigi poolt midagi. Seetõttu võivad koolide raamatukoguhoidjad end vahel juba arhiivi töötajatena tunda ning enam ei ole harv vastus õpilase raamatusoovile: “See on liiga uus, meil ei ole!”.

Seega osta “Raamat” ja toeta 8-t maakooli: Sillaotsa Põhikool, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Luunja Keskkool, Jõõpre Põhikool, Vasalemma Põhikool, Kolga kool ja Nissi Põhikool – raamatukogu.

P.S Raamat oli 8. kohal Apollo 2009. aasta 41. nädala ilukirjanduse edetabelis!

*pilt: Apollo.ee

 

Tasuta raamatust ja raamatukogu reeglitest

Käisin suvel Inglismaal koolitusel, mis puudutas akadeemilist ausust ning nüüd ettekannet ette valmistades leidsin oma märkmete seast nime Doug Johnson ning lisainformatsioon Ameerika raamatukogu guru – vaata järgi!

Täna googeldasin ning leidsin härra veebilehe http://www.doug-johnson.com/ ja tema blogi (The Blue Skunk Blog) http://doug-johnson.squarespace.com/

Nendest võib lugeda, millega ta täpsemalt tegeleb aga mulle jäi silma see, et üks tema neljast raamatust on tasuta allalaetav. Sellist inforessurssi ei saa kasutamata jääta ning loomulikult kiirelt seda ma raamatu alla laadisin. 

Raamatu pealkiri „Machines are the easy part; people are the hard part: Observations about making technology work in schools: Second Edition“

Palju teksti ei ole ning ma vaatasin täna vaid silmadega üle, kuid koheselt hakkas mulle meeldima peatükk nr 61, pealkirjaga The library rule rule (Raamatukogu reegli reegel) ning sealt mõte:

Never have more than three rules for your media center. These are mine:
• Be doing something productive
• Be doing it in a way that allows others to be productive
• Be respectful of other people and their property.

That’s it.

Üritan eesti keelde tõlkida:

Kunagi ei peaks õpikeskuses olema rohkem kui kolm reeglit. Need on minu omad:
• Alati tee midagi produktiivset
• Tee seda sellisel viisil, mis lubab ka teistel olla produktiivne
• Austa teisi inimesi ja nende vara

Ja see on kõik.

Kui raamatu alla laete siis leheküljel 101 on natuke pikemalt kirjas, kes ka väheke inglise keelt valdab, siis seda raamatut kartma ei pea. Tekst ei ole eriti tihe ega raske.

Kui ma olin need reeglid oma töökaaslasele ette lugenud, siis saime aru, et need kolm laust võtavad enam-vähem kokku ka meie raamatukogus kehtestatud külastaja meelespea ehk jälle üks mõte, kuidas asju lihtsustada. :)

P.S Raamat on tasuta allalaaditav
http://www.lulu.com/product/download/machines-are-the-easy-part-people-are-the-hard-part/2853158
Soovikorral saab ka trükitud raamatu osta, kuid siis on see juba tasuline.

Interaktiivne kaart: Ameerikas keelatud ja raamatute keelamiseks esitatud nõuded, 2007-2009

Ameerika koolides esitatakse aastas sadu nõudeid keelamaks ära  praegu koolides ja raamatukogudes leiduvaid raamatuid. Vastavalt Ameerika Raamatukogude Assotsatsioonile (ALA) oli selliseid juhtumeid 2008ndal aastal 513. Kuid tegelikkuses on neid veel rohkem, sest 70-80 protsendist ei raporteerita.

Leidsin veebist kaardi, mis näitab geograafiliselt, mis ja kus on keelatud vastavalt dokumenteeritud juhtumitele ALA ja Kid’s Right to Read Project (Projekt laste õigus lugeda), koostöös National Coalition Against Censorship’i ja the American Booksellers Foundation for Free Expression’iga.

Kaart: Book Bans and Challenges, 2007-2008  http://bannedbooksweek.org/Mapofbookcensorship.html

Näiteks 3 juhtumit:

Manchester, Connecticut
(2008) Mark Twain “Huckleberry Finni seiklused” keelati Manchesteri Keskkooli õppekavast raamatut läbiva rassistliku keele pärast.  ABFFE and NCAC kirjutasid kirja kohalikku ajalehte ning raamat toodi tagasi klassiruumidesse.

Alamosa, Colorado
(2007) Philip Pullman “Kuldne kompass” eemaldati Ortega põhikooli raamatukogust, kuna kriitikud viitasid sellele, kui anti religioossete vaadete pärast. Piirkonna omavalitus hiljem lasid raamatu taas ringlusesse.

Missoula, Montana

(2009) Jon Jackson “Dead Folks” ja J.D. Salinger “Kuristik rukkis” were challenged sest sisu ei olnud sobiv.

 

Õnneks ei ole tänapäeva Eestis raamatute keelamine teemaks ning raamatukoguhoidjad ei pea selliste asjadega tegelema. Vähemalt minu proffessionaalses elus on ette tulnud vaid seda, et laps on saadetud raamatukokku raamatut tagastama, sest vanemad arvasid, et nimetatud teos ei ole tema vanusele veel sobiv.

rahata ei saa

Aeg on bibliblogi varjusurmast üles äratada.

Kellelegile ei ole võõras lause “raha ei ole”, isäranis raamatukoguhoidjale. Keerulised ajad on. Pigistame ja pitsitame ning raamatukoguhoidja peab rohkem rakendama loovust ning mõtlemisvõimet, sest kõike ei saa, mida vaja oleks. Abiks on võetud reklaam ning igasugused muud nipid, kõik selleks, et lugejaid jätkuks ning inimesed koduste arvutiekraanide tagant raamatukogu uksi kulutama tuleksid.

Tallinna noorteööl sai näiteks Katariina Jee-st Tammsaare pargis ka muusikaplaate laenutada, selle nipiga, et tagastama pead selle juba ilma ratasteta raamatukokku, sest buss tavaliselt ju plaate ei laenuta. Majandussurutise tõttu on Rahvusraamatukogu oma lahtioleku aegu lühendanud, kuid uus peadirektriss Janne Andersoo on välja käinud lause, et ka Rahvusraamatukogu hakkab mõtlema raamatute kojulaenutuse peale ehk tegelikult võib see lugeiajd juurde tuua, kuid raamatukogu keskonnas viibitakse vähem aega. Kooliraamatukogus ajavad oma vaikset, kuid kindlat rada koolisiseselt käsikäes raamatukogutundide jms.

Pea iga päev kuuleb uudised Eesti eelarve ning säästmine kohta, ning ega see kõik ka raamatukogusid puudutamata jäta, lühendatud lahtiolekuajad, koondamised, tellimuste kokkukuivamine, samuti vähendatakse järgmisel aastal tellimuste peale kulutatavaid summasid. Kas siinkohal peaksime tänama, et ei vähendanud töötajate peale kulutatavaid summasid ning ei koondanud veel rohkem inimesi?

Samal ajal aga tõstetakse raamatute käibemaksu 5% 9%-ni, see tähendab 4% hinnatõusu. Kuna majanduslanguse tõttu ei saa raamatukogud raha juurde vaid seda võetakse ära, siis tuleb raamatukoguhoidjatel veel loomingulisemaks muutuda, sest tellimusi tuleb järkjest enam koomale tõmmata ning järjest enam pettunud lugejaid mujale saata. Raamatupoodi?

Kooliraamatukoguhoidja muretseb kindalsti õpikute ja tv päras, mis kooli jõuavad läbi pearaha süsteemi ning millest juba praegu väheks jääb, mis siis veel peale hinnatõusu rääkida. Nii tahaksin öelda, et raha ei ole oluline aga kurb on vaadata õpetaja silmadesse ja öelda, et ei saa, raha ei ole ning varsti enam nad ei tulegi vaid sammuvad otse poodi, sest siit ju nagunii ei saa.

Sinine esmaspeäv on täna.